Peaks vist alustama sellest, et tööd saab kõvasti tehtud, ent välja nii palju ei paista. Nüüd on 2-3 nädalaga aga vägapalju väljapaistvat "uut" tekkinud. Kasvõi see, et vana punan
e andis otsad ja teda asendab väike mandariin.. või et popsuv muruniiduk, mis surmale rohkem kui sendi võlgu oli, lahkus meie seast jäädavalt..Vast kõige suurem "uus" on mõeldud pisematele - ühe kommentaari kohaselt on seal tegutsemislusti kuni 28aastastele ;)
Tegemist on siis väikse mängumajaga, mis arendustööde käigus kasvas välja väikseks külalistemajaks (järgi proovitud, 2 täiskasvanut õhkmadratsil mahuvad ilusasti sisse).. majake ise on lihtne, kaks akent ja uks. Mõnusaks teeb asjakese terass, millel kaks kiike lastele. Maja taha tuleb veel üks kiik suurematele kiikujatele.Teise korruse terassile viib suhteliselt järsk trepp (lastele väga meeldis), ent vaade üleval on mõnus! Majas ise on veel nipet näpet teha (nii nt pidi sisse tulema ka elekter :P ) - vaja oleks ka ju min
git mööblit, võib olla ka kardinad akende ette.. sekeldamist ja mängulusti nii suurtele kui ka väikestele.Järgmine mängurõõm sai valmistatud eelkõige praktilistel kaalutlustel: tiik vajas hooldamist. Nimelt kipuvad meil hundinuiad kaldapealsel võimust võtma ning selle probleemi ohjamiseks sai meespere poisilikku rõõmu valmistava ülesande - ehitada parv. Mõõdult pole parv suur (vast 1x1m), ent asja ajab ilusasti ära. Parve kannavad vanad aknapesuvedeliku kanistrid mahuga 4-10 liitrit. Rahuliku parvetamise korral peavad kinnitused ilusasti paika (kui kaks täismeest parvele judot teevad, annavad kinnitused järele ning tiik saab hulpivaid kanistreid täis) ning töö tegemine lausa lust. Nimekonkurss on veel lahtine, hetke favoriit on "Püha Püss". NB! Parvetamist on proovinud 80 protsenti elavkoosseisust - vaid kõikse pisem on sellest rõõmust veel ilma jäetud.
Nüd üks lõpetamata projekt: kaevumaja. Selle ehitise alguslugu on varsti vaat et kaks aastat vana. Igatahes, meie ihuehitajale sai nagu öeldud, et selline projekt pakuks huvi. Ja nii asjad jäidki. Nüüd koos külalistemajaga on ka lõpuks kaua oodatud üllatus valmis (üldiselt valitses juba meeleolu, et enne hakkab kassipoegi sadama kui kaevumaja valmis ja õuele saab). Poolik küll, kuna külalistemaja pidi väga konkreetseks kuupäevaks valmis olema ning ilmad kippusid alt vedama. Kindlasti saab foorumisse pilt üles,
kui rajatis omadega täitsa valmis on.kindlasti mäletate veel seda vaadet? Raske tööga, abiks vaid reha, lapidas, aiakäru ja muruniiduk, on koledast porimülkast saanud enam vähem kobe niitmisala ->
Mis veel.. töid ja toimetamisi jagub nii palju, et vahepeal on vaja meele rõõmuks teha midagi ilusat ja hingele. Nii võtsin kätte ja tegin igavatest niitja
hoiatustest silmale ilu - suured kivid, mis niitjaga ülekäimiseks on ohtlikud, on
punaseks värvitud. Minul oli vaja vaid musta värvi veidi välgutada ning nüüd on meie õuemurule end sisse seadnud terve koloonia erinevas suuruses lepatriinusid. Näpuilu veel - prügimajandus vajas nipsu ninapihta. Ning selleks, et ka võõrad meite juures hätta ei jääks, sai tehtud puust ja punasega..Selle aasta uuendus on ka õunaa
ia laienemine. Varasematele puudele sai 6 tükki juurde soetatud. Lisaks veel 3 tikripõõsast. Samuti kolivad uute puude juurde vanad ebaküdooniapõõsad suitsuahju kõrvalt. Nende jaoks sai siis raske tööga vanad traktorikummid maasse kaevatud. Et oleks lihtsam puude asukohta positsioneerida, siis pildilt vasakule jääb elektripost ning paremale tiik.Pilte ma sellest enam lisama ei hakka, ent suur töö on ära tehtud ka puudega. Pügamise mõttes siis. Toomingapusa kastani taga sai värsketest kasvudest harvendatud ning lodjapuu võra sai tagasi ümara kuju. Raskem töö on olnud õunapuudega, kus vaja on läinud nii naispere (eestvedajad) kui meespere (tagant torgitavad) rammu. See eest 3 viljapuud on juba väga kobebad ning 1 poole peal. Tööd veel sellel alal jagub, kuna nt ploomipuud ei raatsi enne nüsima hakata, kui saak käes.
Lõpetuseks veel kaks pilti. Kuna inimmaailmas valitseb praegu MaSu, mis kuuldavasti hakkab juba TäPe-ks kiskuma, on targem talveks ette valmistuda. Ning kuna loomamaailma olukord on seni teadmata, sai tehtud erineval rindel jõupingutusi, et metsarahvas talve paremini üle elaks. Ühelt poolt siis krõmpsuv heinakuhi metsaveeres ning teiselt poolt mõnusalt kuivatatud õunapuuoksad, mis talveaegu söögiks välja pannakse:
